2002 I poolaasta
Sissejuhatus
Eesti majanduse areng on viimastel aastatel olnud stabiilne. Juhtivad analüütikud prognoosivad ka käesolevaks aastaks sisemajanduse koguprodukti kuni 5 protsendilist kasvu, mis on Eesti jaoks rahuldav tulemus.
Samas on murettekitavalt suur jooksevkonto suhe SKPsse, mis võib tänavu ulatuda 10 protsendini. Olukorra stabiliseerimisel on oluline roll Eesti finantsasutustel.Eesti Panga puhul on oluline hoida kommerts-pankade kohustuslikku reservi vähemalt praegusel tasemel ning mitte seda veelgi vähendada.
Kommertspankade puhul on oluline piirata tarbimislaenude väljastamist ning laenamist riskantsematesse valdkondadesse.
Käesoleva aasta II kvartalis tõusis esmakordselt Eesti keskmine brutopalk üle 6000 krooni- 6353 kroonini. Sarnaselt möödunud perioodidele on kõige kõrgemad palgad finantsvahenduses, kus töötasud ületavad riigi keskmist ligi kaks korda. Traditsiooniliselt on kõrged palgad ka avaliku halduse, riigikaitse-, kinnisvara-, energeetika- ning mäetööstussektoris. Statistika kohaselt on madalaimad sissetulekud hotellinduses/toitlustuses ja põllumajanduses. Siiski on palgaerinevuste statistika kaheldava väärtusega, kuna paljude sektorite palgad ei pruugi ettevõtete riigimaksudest kõrvale hiilimise tõttu tõele vastata.
Samas vähendab stabiilse palgatõusu väärtust märkimisväärselt pidevalt kõrge, keskmiselt 5 protsendiline inflatsioon, mistõttu keskmisest aeglasema palgakasvuga sektorites töötavate inimeste elatustase ei tõuse ning teatud juhul võib vähenedagi.
Hoolimata mõõdukast reaalpalga-kasvust suureneb pidevalt laenu-suutlike inimeste arv, millest annab tunnistust väljastatud eluaseme-laenude üha suurenev käive ning seega ka jääk. Kahe aastaga on pankade laenukäive suurenenud üle kahe korra, mis on ilmselge märk Eesti elanike elatustaseme kasvust.
Suurt rolli mängib eluasemelaenude käibe suurenemisel terav konkurents pangandusturul, mistõttu on intressid märkimisväärselt langenud. Intressilangust toetavad pankade ülekapitaliseeritus ning Eesti usaldusväärsuse pidev paranemine rahvusvahelisel finantsturul, mistõttu on oluliselt langenud ka Eesti kommertspankadele müüdava raha hind.
Eesti intressituru üheks oluliseks murdepunktiks oli Nordea panga agressiivne eluasemelaenuturule sisenemine käesoleva aasta alguses, mille käigus alandati eluaseme-laenude aastaintressi kuni 6,2 protsendini. Kui kolm aastat tagasi oli poole miljoni kroonise, 20 aastase tagasimakseperioodiga laenu puhul kuumakse umbes 5200 krooni (keskmine intress 11,2%), siis tänaseks on tänu keskmise intressi 7,5 protsendile langemise tagajärjel alanenud kuumakse 4000 kroonile.
Kuni 2002. aasta II kvartalini tõusis kinnisvara ning ehitiste kui vallasvara notariaalselt tõestatud ostu-müügilepingute arv, mullu sooritati üle 40 000 tehingu. Käesolevaks aastaks prognoosib Pindi Kinnisvara siiski tehingute arvu mõõdukat langust, mis on tingitud liigkõrgete hindade tõttu aset leidnud seisakust Eesti eluasemeturul.
Eestis jätkub hoonetealuste maade kinnistamine, mistõttu suureneb kinnisvaraga tehtavate tehingute arv vallasvaratehingute arvelt. Tule-vikus peaks peaaegu kõik tehingud olema sooritatud kinnisvaraga, ehitiste kui vallasvarana jäävad eksisteerima üksikud objektid, nagu näiteks garaazhid jms.
TALLINN
ELAMISPINNAD
Korterid
Eelmisel aastal alanud järsu korterite hinnatõusu käigus kerkisid eluasemete väärtused 30-50 protsendi võrra. Mõningates piirkondades tõusid hinnad ligi kahekordseks. Kiire tõus jätkus ka tänavu esimeste kuude jooksul.
Käesoleva aasta esimeses kvartalis tõusid Tallinna äärelinna magalarajoonide korterite müügihinnad veel keskmiselt 15 protsenti. Samaks ajaks langesid eluasemelaenude intressid kõigi aegade madalamale tasemele, väljastatud eluasemelaenude keskmine aastaintress oli esmakordselt Eesti panganduse ajaloos alla 8 protsendi. Samuti toetus hinnatõus aastaid aset leidnud alapakkumisele, mistõttu tänu odavale laenurahale suurenenud nõudlus tõstis hinnad üles.
Teise kvartali alguses hoiatas Hansapank, et lähema kümne aasta jooksul kapitaalremonti vajavates hoonetes asuvate korterite ostuks väljastatavatel laenudel tõstetakse omafinantseeringumäära seniselt 34 protsendilt kuni 50 protsendini. Antud sõnum tingis nõudluse poole võrra vähenemist. Kevadel muutus turg kardinaalselt. Magalarajoonides kerkisid ruutmeetrihinnad üle 10 000 krooni, mis oluliselt suurendas pakkumist. Kuna aga nõudlus ei jõudnud järsult suurenenud pakkumisele enam järele, hakkasid hinnad pärast kiiret tõusu langema. Kokkuvõttes langesid poole aasta seisuga renoveeritud ehk A-klassi korterite hinnad keskmiselt 2%, kusjuures suurema languse tegid läbi ühe- ja kahetoalised korterid. Renoveerimata ehk B-klassi korterite hinnad küll tõusid, ent hinnad jäid pärast II kvartali langust poolaasta seisuga plusspoolele keskmiselt vaid 4 protsendiga, veidi suurema tõusu tegid läbi ühe- ja kahetoalised korterid.
Kesklinna korterite hinnad on püsinud stabiilsemad, sest sealsete eluasemete ostjateks on välismaalased või majanduslikult sõltumatumad kohalikud elanikud. Seetõttu ei sõltu kesklinna korterite hinnad nii palju Eesti sisestest teguritest. Siiski oli ka seal märgata tõusule järgnenud langust.
Sarnane dünaamika on täheldatav ka Tartu eluasemeturul, Pärnusse pole hinnalangus jõudnud, kuna Pärnu kinnisvarahinnad on hoolimata hinnatõusust veel alahinnatud.
Kesklinn
Kesklinna korterite hinnatõus on poolaastas piirdunud mõne protsendiga. Kui aasta esimese kahe kuu jooksul tõusid hinnad kümnendiku võrra, siis järgnenud madalseis tõi hinnad aastavahetuse tasemele väga lähedale tagasi.
Kesklinn on Tallinna kinnisvaraturul kalleim piirkond, samas on hinnaerinevused kesklinnas kõige suuremad. Madalaima hinnaga korterid asuvad Juurdeveo piirkonnas Kauba, Kiisa jms tänaval, kus ruutmeetrihind remontimata puitelamute korterite puhul ei ületa 7000 krooni, kalleimateks on renoveeritud korterid vanalinnas, mille ruutmeetrihind küünib üle 30 000 krooni.
Kesklinna korterite ostjaskonnaks on peamiselt keskastme-või tippjuhid, kes on majanduslikult sõltumatumad äärelinna korterite ostjatest. Kesklinn on kujunenud ka populaarseks investeerimispiirkonnaks välismaalastele, kes annavad ostetud eluaseme kohalikele elanikele üürile. Aktiivsemateks piirkon-dadeks on Kentmanni ja Gonsiori tänava ümbrus. Samuti ostetakse investeerimiseesmärgil kortereid vanalinnas ning Kadriorus.
Suur nõudlus on Komeedi, Videviku, Wismari ning Veerenni tänavate läheduses, kus on valdavalt kuni 10 korteriga ennesõjaaegsed puust kivitrepikojaga hooned. Seal asuvate renoveerimata elamispindade ruutmeetrihinnad algavad 7000 kroonist. Piirkonda ilmestab madal pakkumine, ent kõrge nõudlusetase, kuna hinnaklass on magalarajoonidega sarnane, samas on keskus kuni 10 kilomeetrit lähemal kui paneelelamu-rajoonides.
Perspektiivitumaks piirkonnaks kesklinnas on Juurdeveo, kus valdavalt on amortiseerunud puitelamud.
Õismäe
Jaanuaris-veebruaris kerkisid Õismäe korterite hinnad 10-15 protsenti ning ruutmeetrihinnad tõusid üle 10 000 krooni künnise.
Terve esimese poolaasta kohta leidis Õismäel remonditud korterite puhul aset siiski hinnalangus. Järsule tõusule järgnenud nõudluse puudusest tingitud hinnalangus viis Õismäe A-klassi korterite hinnad alla 3% võrra eelmise aasta lõpuseisuga võrreldes. Suurim langus leidis aset endises sõjaväelinnakus Astangul, kus keskmine hinnalangus oli üle 5%.
Õismäe ja Järveotsa teel asuvate remonditud korterite hinnad langesid keskmiselt 3% võrra va 2-toalised korterid, mille ruutmeetri hind oli 2001. aasta lõpus ning käesoleva aasta teise kvartali lõpus stabiilne- 8300 krooni(hinnad käisid siiski poolaasta keskel üle 9000 kr/m²).
Märkimisväärne hinnatõus leidis aset Õismäe B-klassi korterite puhul. Sõltuvalt korterite suurusest kerkisid hinnad 11-18% Õismäe ja Järveotsa teel, Astangul ei ületanud hinnatõus 8 protsenti. Siiski olid ka selliste eluasemete hinnad kõrgeimal tasemel aasta esimestel kuudel.
Õismäe on siiani kõige kallim Tallinna äärelinn. Õismäe on tänu arenenud infrastruktuurile, asukohale ning hoonete kvaliteedile hinnatud elamispiirkond, mis on järgmiseks elurajooniks paljudele Lasnamäe ning Mustamäe elanikele, kelle paranenud elatustase võimaldab uut korterit soetada.
Hinnalangus A-klassi korterite puhul ning tõus renoveerimata B-klassi korterite puhul näitab, et mullu alanud hinnatõusu vältel hinnati peamiselt üle just juba remonditud kortereid, sest üha enam inimesi väärtustavad x{201C}võtmed kättex{201D} tehingut. Kuna renoveeritud eluasemete hinnad tõusid remontimata korteritest rohkem, siis oli ka teises kvartalis aset leidnud hinnalangus nende puhul järsem.
Mustamäe
Sarnaselt Õismäele on ka Mustamäe A-klassi korterite hinnad poole aasta jooksul langenud kuni 5%, kümnendiku võrra on langenud Mustamäel tellishoonetes asuvate 1toaliste korterite hinnad.
Kui käesoleva aasta alguses maksis selline objekt üle 300 000 krooni, siis juuni lõpuks oli hind langenud 280 000 kroonini. Siiski, ka Mustamäe korterid tegid läbi kogu elamuturul aset leidnud talvekuude hinnatõusu, millele järgnes nõudluse vähenemisest tingitud hindade alanemine.
B-klassi objektide puhul on viimase poolaasta jooksul olnud märgata hinnatõusu. Üle kümne protsendi on tõusnud Mustamäe nn peatänavatel nagu Sõpruse pst, Mustamäe teel, Ehitajate teel ja Tammsaare teel asuvate ühe- ja kahetoaliste hinnad. Märksa mõõdukam on olnud hinnatõus enamatoaliste korterite osas, kus tehinguid tehakse vähem ning ka müügiperiood on pikem. Vähemaktiivsemateks piirkondadeks on Mustamäel Akadeemia tee ning Vilde tee Kadaka tee poolne osa, kus paljud hooned on kehvalt hooldatud ning võrreldes terve Mustamäega võrreldes varasemad ehitised.Vähemaktiivsemateks piirkondadeks on Mustamäel Akadeemia tee ning Vilde tee Kadaka tee poolne osa, kus paljud hooned on kehvalt hooldatud ning võrreldes terve Mustamäega võrreldes varasemad ehitised.
Lasnamäe
Esimese poolaasta lõikes on Lasnamäe remonditud korterite hinnad püsinud stabiilsed. Nii telliskivihoonete kui paneelelamute korterite hinnamuutus on olnud 0%, mis siiski ei peegelda objektiivselt turul toimuvat. Talvine hinnatõus oli kohati kõrgem kui Mustamäel ning Õismäel. Sarnaselt teistele äärelinnadele langesid hinnad hiljem taas aastavahetuse tasemele. Siiski on eelnevatel perioodidel aset leidnud hinnatõusuga hinnavahe Lasnamäe ning Mustamäe korterite puhul peaaegu kadunud. Kui Mustamäel asuvate remonditud paneel-majakorterite ruutmeetrihinnad jäävad 8000 ja 9000 krooni vahemikku, siis sarnased on hinnad ka Lasnamäel, ent suuremate korterite puhul on Lasnamäe hinnad siiski veel madalamad. Näiteks Priisle piirkonnas maksab 4toalise korter 7300 krooni ruutmeetri kohta.
Lasnamäe B-klassi korterite hinnad on poolaastaga kerkinud keskmiselt 5 protsendi võrra. Suurima, kuni 10protsendilise tõusu tegid läbi Lasnamäe hiljem ehitatud piirkonnad nagu Priisle, Laagna ja Mustakivi. Siiski on antud tänavate ümbruses asuvad korterid odavamad kui kõige nõutumates Katleri-Paasiku-Tondiraba piirkonna korterid, kus kahetoalised remontimata korterid maksavad 340 000 krooni.
Lasnamäe hinnataseme ühtlustumine teiste äärelinnadega näitab ilmekalt piirkonna maine paranemist. Üha enam tunnevad Lasnamäel asuvate korterite vastu huvi eestlased, samas veel viis aastat tagasi tunti Lasnamäed eelkõige venelaste elurajoonina.
Põhja-Tallinn
Põhja-Tallinnas (Pelgulinn, Kalamaja, Kopli) asuvate korterite hinnad on esimese kuue kuuga kerkinud kuni 5% võrra. Põhja-Tallinna hinnadünaamika sarnaneb teistele linnaosadele, kus tõusu järel langesid hinnad kevadel umbes 10 protsendi võrra, mis jättiski poolaastaks vaid mõõduka tõusu. Põhja-Tallinna linnaosa on tallinlaste seas üha populaarust koguv piirkond. Peamiselt on põhjuseks privaatsus ning vähene liiklusmüra (va Sõle tn) võrreldes suurte paneelelamurajoonidega. Kõige elevamat huvi tuntakse kuni 10 korteriga puitmajades asuvate elamispindade vastu Telliskivi tänava ümbruses Pelgulinnas ning Pelguranna lähedal asuvates paneelelamutes. Suure osa sihtgrupist moodustavad ülimadala sissetulekuga tudengid, kes otsivad peamiselt ahjuküttega elamispindasid. Praegu maksab 2toaline remontimata korter Puhangu tänaval 310 000 krooni, vaid kümmekond protsenti vähem maksab sama suur korter Pelgulinna puitelamutes. Ka Kalamaja piirkonnas asuvate korterite vastu kasvab huvi pidevalt. Pelgulinna ning Kalamaja kasuks otsustatakse eelkõige kesklinna läheduse tõttu. Samuti renoveeritakse antud piirkondades üha rohkem lagunevaid puitelamuid, mistõttu on visuaalselt piirkond üha vastuvõetavam. Samuti peletavad korrastatavad hooned piirkonnast eemale asotsiaalseid inimesi, misläbi kasvab ka turvalisus.
Põhja-Tallinna vähemaktiivne osa on Kopli, kuna seda saadab narkomaanide, asotsiaalsete inimeste ning kurjategijate maine. Kopli mereäärsemas osas, Süsta ja Kaevuri tänavate läheduses tehinguid kinnisvaraga peaaegu ei esine.
Tallinna lähipiirkonnad
Tallinna lähipiirkondade hinnatõus on seotud üha rohkema hulga tallinlaste sooviga osta endale odavam, ent privaatsem korter. Kuna viimase poolteise aasta jooksul on magalarajoonide hinnatõus olnud mitmekümneprotsendiline, on paljud sealsed elanikud otsustanud oma kiire hinnatõusu läbi teinud remontimata eluaseme realiseerida ning osta sama suur, ent remonditud eluase Tallinna lähiümbruses. Seega võib väita, et lähipiirkondade korterite hinnad sõltuvad olulisel määral Tallinna äärelinnas asuvate korterite hindadest. Tallinnast kuni 20 kilomeetrit eemal asuvates linnades või alevikes ei jää korterite hinnad alla äärelinna korterite hindadele rohkem kui 20 protsenti. Samas on viimaste kuude jooksul tekkinud olukord, kus Õismäe külje all asuva Tabasalu korterid on juba ühes hinnaklassis Õismäe korteritega. Põhjuseks on viimastel kuudel maad võtnud hinnalangus äärelinnades, mis aga siiani pole lähilinnadesse jõudnud. Hinnaklassi poolest on järgmisel kohal Saku ning Saue korterid, mis on võrreldavad Lasnamäe ja Mustamäe hindadega.
Uued korterelamud
2002. esimese poolaasta jooksul müüdi ca 800 uut või renoveeritud korterit, kusjuures aktiivses müügis on veel ca 500 korterit. Peamine korterelamute arendus on kesklinnas või selle lähiümbruses, äärelinna uute või renoveeritud korterelamute müük moodustab vaid veidi üle kolmandiku koguturust. Kesklinnas müüdi perioodi jooksul ca 400 ning müümata on veel ca 400 korterit. Uute korterite müük on viimase aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud, suurenenud nõudlus on kergitanud ka uute ning renoveeritud eluasemete ruutmeetrihinnad kesklinnas märkimisväärsele 13 000 kroonile (Faehlmanni 6). Ühed odavamad uued korterid äärelinnas olid Laagris aadressil Urva 7, kus ruutmeetri hind jäi 10 000 krooni piirimaile. Üha lisanduvad ning edukalt realiseeruvad korterelamuprojektid annavad tunnistust, et turul ei ole veel nõudlus rahuldatud, mistõttu hinnalangus antud sektoris on ülimalt ebatõenäoline. Samas võib suureneda edutute projektide hulk, sest erinevalt mõne aasta tagusest ajast on ostjaskonnal suurem valikuvabadus ning kehvas asukohas (piirkonnas on puudulik ühis-transport, hoone on rajatud tühermaale vms) asuvate kortermajade arendajaid võib tabada tagasilöök.
Eramud
002. aasta esimesel poolaastal on vanemate eramute hinnad kasvanud ca 15%, kuna antud hoonete puhul ületab nõudlus pakkumist märgatavalt. Erinevalt korteriturust pole poolaasta keskel tagasilööke toimunud. Uuseramute turg on jäänud stabiilseks. Arendajad on teadlikud tüüpilistest ostja nõudmistest - kahekorruseline maja elutoa, köögi, kabineti ja saunaga esimesel korrusel ning kolme magamistoa ja vannitoaga teisel korrusel. Oluline on siinjuures ka elamispinna maksumus, mida kinnisvaraarendaja korrigeerib odavamate lahenduste ja ehitusmaterjalide kasutamisega. Taskukohane hind taolise elamu ostjale täna on suurusjärgus 1,1 - 1,5 milj krooni. Peamiselt tasuvad ostjad pankade poolt nõutava omafinant-seeringu osa paneelelamus asuva korteri müügist saadud rahaga, mis välistab uute eramute kiire hinnatõusu, kuna ostjad ei suudaks vastasel juhul enam omafinantseeringut tasuda.
Selgelt on märgata nõudlust majade ja kruntide osas Nõmmel, Lillekülas, Pirital ja Maarjamäel. 1960-1970ndate eramute keskmiseks hinnaks on 1 miljon krooni, uuemate hoonete hinnad küündivad vaid asukoha tõttu tihti kõrgemale uuseramute hindadest, ulatudes 2-3 miljoni kroonini. Tegemist on elamupiirkondadega, mis on pikema aja jooksul välja arenenud ning kus on välja kujunenud kõiki rahuldav infrastruktuur. Kuna nimetatud piirkondades on pakkumine üsna passiivne, on seal ka hinnatase kõrgem. Samas leidub neis piirkondades enam ka probleemseid objekte, mille müügiperiood on tavapärasest pikem. Sellisel juhul on takistuseks olnud kas ostja pool küsitud liialt kõrge hind või sotsialismiajastust pärit elamu halb planeering.
Viimasel poolaastal on nõudlus ületanud pakkumist ka nn tagastatud majade puhul(majad, mis on ehitatud möödunud sajandi algul korterelamutena üüritulu saamise eesmärgil). Neist huvituvad kinnisvaraarendajad on seadnud ka teatud nõudmised. Oluline on nn sundüürnike valduses olevate korterite ning vakantsete korterite osakaal. Sõlmitud tehingute põhjal võib öelda, et mõistlik hinnatase on alla 4000 krooni elamu üldpinna ruutmeetri kohta.
Elamukrundid
Viimasel poolaastal on märgatavalt suurenenud nõudlus elamukruntide järele. Üle 80 % Tallinna elanikest elavad täna kortermajades. Elamukrundi ostjad on valdavalt perekonnad, kes elavad kortermajas ning on saavutanud teatud elatustaseme - abikaasadel kindel töökoht, stabiilne sissetulek ja tavaliselt on ka perekonna liikmete arv suurenenud.
Kuna suur osa sellistest peredest soovivad uue kodu planeerimisel oma soove ja loovust realiseerida, valitakse hoonestamata maatükk, osaledes nii elamu projekteerimisel, ehitaja valimisel, ehituse jälgimisel, sisekujunduse planeerimisel jne. Oluline tegur maatüki valimisel on kommunikatsioonide olemasolu, kuid praktika jooksul on leidunud hulganisti ka selliseid ostjaid, kes on valmis kommunikatsioonide rajamisega ise tegelema. Aktiivseim kauplemine krunditurul toimub Pirita ja Viimsi piirkonnas, kus krundi ruutmeetrihind ületab üksikute projektide puhul 1000 krooni künnise. Aktiivsemaks piirkonnaks on ka Tiskre ja Tabasalu, ent seal on hinnatase kuni kaks korda madalam.
Peamiselt hinnatakse elamukrunte, mis ei asu üksikuna metsaveerul, vaid on suuremate elurajoonide keskel või lähiümbruses. Elatustaseme tõus ning sellest tingitud korterite realiseerimine maja ehitamise eesmärgil annab alust väiteks, et krunditurg areneb jätkuvalt koos hinnatõusu ning Tallinna elamurajoonide laienemisega üha kaugemale linna halduspiirist. Juba on hoogustunud Tallinnast kuni 20 kilomeetri kaugusel asuvate põldudele detailplaneeringute tegemine ning hoonestamine. Selliste projektide puhul ei ületa krundi ruutmeetri hind 200 krooni.
Üüriturg
Poolaasta Tallinna kesklinna üüriturgu ilmestab keskmiselt 3 protsendiline hinnatõus. Vähemnõutumateks piirkondadeks on kesklinna äärmised alad nagu Uue-Maailma ning Keldrimäe, kus märkimisväärset tõusu aset leidnud pole. Samas on jõudsalt, kuni 7% võrra tõusnud hinnad Roosikrantsi- Kentmanni- Lembitu tänavate ümbruses, kus poolaastaga on näiteks neljatoaliste korterite üürihind kerkinud 10300 kroonilt 11 000 kroonile. Suurema tõusu ongi läbi teinud enam kui kahetoaliste korterite üürihinnad. Nõudlust on suurendanud välismaalaste üha suurenev osakaal. Kesklinna üürikorterite tootlus on Euroopa mõistes kõrge, sõltuvalt asukohast ulatub see kuni 13 protsendini. Kõrgest tootlusest on teadlikud ka Eestis tegutsevad välismaise päritoluga kinnisvaraärimehed, kes on viimase aasta jooksul hakanud välja üürimise eesmärgil kesklinna kortereid ostma.
Äärelinnades, Lasnamäel, Mustamäel, Õismäel ning Põhja- Tallinnas ei ületa üürikorterite tootlus seevastu 9 protsenti, ent enamikul juhtudest on see veelgi madalam.
Võrreldes eelmiste aastatega on üüriturg muutunud vähem-likviidseks, kuna paljud pered on otsustanud üürilevõtmise asemel osta laenuga oma kodu. Üheks oluliseks põhjuseks on inimeste sissetulekute läbipaistvamaks muutumine, mis on pangalaenu võtmise eelduseks.
PROGNOOS
kesklinna korterite hinnad tõusevad II poolaastal 5%, nõudlus ning pakkumine on tasakaalus, samas toetab hinnatõusu ehitiste all oleva maa pidev kallinemine üha väheneva vaba pinna tõttu
nõudlus väheneb kesklinna suurte tänavate ääres, näiteks Liivalaia tn, Pärnu mnt jms asuvate korterite vastu
äärelinnades on näha mõõdukat, kuni 5 protsendilist langust. Hetkel turul tehinguid ei tehta, mis on märk liigkõrgetest hindadest. Tegu on ajutise tagasilöögiga pärast üliaktiivset kauplemisperioodi, mil hinnad ei olnud enam põhjendatud
Lasnamäe korterite hinnad ühtlustuvad Mustmäe korterite hindadega,ent ruutmeetrihindade lõpliku ühtlustumiseni veel tänavu ei jõuta. Korterite hindade sarnasus on tingitud sellest, et Lasnamäe korterid on avarama planeeringu tõttu suurema üldpinnaga
eramuteturul jäävad hinnad stabiilseks või tõusevad ehitushinnaindeksi võrra, mis omakorda ei tõuse üle 10 protsendi. Kui eelmisel aastal oli sektoris tõusutrend, siis praeguseks on pakkumiste hulk piisavalt suurenenud, mis ei anna alust edasiseks järsuks hinnatõusuks
jätkub uuselamurajoonide rajamine linnalähedastele, kuni 5 kilomeetrit linnapiirist asuvatele põldudele
kruntide hinnad kasvavad stabiilselt. Pindi Kinnisvara näeb järgmiseks poolaastaks keskmiselt 5 protsendilist hinnatõusu, kuna üha enam inimesi eelistab ise elamut ehitada, seetõttu jääb nõudlus pakkumisest kõrgemaks. Piirkondades, kus vaba ehitusmaa hulk on piiratud, näiteks Pirital ja Nõmmel, tõusevad hinnad kuni kümnendiku võrra
ÄRIPINNAD
Kaubanduspinnad
ätkub kaubanduskeskuste ehitamise buum Tallinnas. Lähiaastatel on Tallinnas juurde tulemas kümneid uusi kaubanduskeskusi. Kui 2001. aastal lisandus Tallinna kaubanduspinda 11 000 m², siis käesoleval aastal juba 60 000 m². Kui Tallinnas on arvestuslikult elaniku kohta kaubanduspinda ca 0,9 ruutmeetrit, siis Skandinaavias ja muudes arenenud Euroopa maades 2 ruutmeetrit. Kaupmehed kolivad oma eraldiseisvatest kauplustest üle kaubanduskeskustesse, kus kliendi ligimeelitamiseks korraldatakse suuri ja laiahaardelisi reklaamikampaaniaid. Selle tulemusel on eraldiseisvate kaubanduspindade rendihinnad stabiliseerunud või isegi langenud. Eriti suured muudatused on toimunud vanalinna ja kesklinna vähekäidavates kohtades asuvate kaubanduspindade rendihindade osas. Rendileandjate soovitud kõrgeid üüre suudavad vanalinnas maksta eelkõige turistidele suunatud kaupadega tegelejad (suveniirid, alkohol, juveelitooted ). Äärelinnas paiknevate eraldiseisvate kaubanduspindade rendihinna langus jätkub.
Nõudluse osas on jätkuvalt atraktiivsed vanalinna ja kesklinna tänavad, seda eelkõige jalakäijate (turistide) liikumismarssruute arvestades: Viru tn., Raekoja plats ja sinna suunduvad tänavad, Suur-Karja tänav, aga samuti sadamast kesk- ja vanalinna poole suunduvad tänavad. Tartu mnt. läbimurde, Rävala pst. ja Liivalaia tn. vaheline alast on kujunemas Tallinna city, kus käesoleval ajal on väga elav arendustegevus ja valmivate ärihoonete 1.ja 2. korruste kaubanduspinnad on reeglina juba enne ehituse alustamist ette välja müüdud.
Muudest piirkondadest tuleks esile tuua Mustamäel Kadaka tee, Laki, Forelli ja Mustamäe tee vahelist piirkonda, kuhu on koondunud väga paljud ehitusmaterjalide ja kodumasinatega kauplevad poed. Sama atraktiivne piirkond on ka Peterburi tee alates Tartu mnt ristmikust kuni Smuuli tee pikenduseni ja Pärnu mnt kesklinnast kuni Järvevana teega ristumiseni.
PROGNOOS
rendihinna tasemetes lähema poolaasta ega ka aasta jooksul suuri muutusi ette näha ei ole. Hinnad ei kõigu järgmise aasta lõpuks üle 10 protsendi
jätkub kaupmeeste tung kaubanduskeskustesse
suure probleemi ees on eraldiseisvate kaubanduspindade omanikud, eriti selliste pindade puhul, mis asuvad uute kortermajade 1. korrusel ja maja asub nö vaiksel tänaval või äärelinnas
vanalinna ja kesklinna piirkonnas on jätkuvalt jalakäijate ja turistide tsoonis nõudlus kaubanduspindade järgi suurem kui turul pakkuda on
jätkuvalt on nõudlust Peterburi tee ja Mustamäel Kadaka-Laki-Forelli piirkonnas asuvate kaubanduspindade vastu
Büroopinnad
Büroopindade turul jaotuvad pinnad traditsiooniliselt kvaliteedi näitajate alusel A+, A, B ja C klassi hooneteks.
A+ klassi kuuluvad uued või viimase 10 aasta jooksul ehitatud ja kõigi kaasaegsete tehnoseadmetega (kliimaseadmed, korralik ventilatsioon, sidevahendid, valveteenus jm) varustatud ning esinduslikud büroohooned.
A klassi kuuluvad büroohooned, mille ehitusperiood langeb 90-ndate esimesse poolde või veelgi varasemasse perioodi ning mis on viimase 5-7 aasta jooksul põhjalikult renoveeritud ning kaasajastamise käigus varustatud kaasaegsete tehnolahendustega.
B klassi kuuluvad büroohooned, mis valmisid enne 1990-ndaid ning mis on küll viimase 10 aasta jooksul renoveeritud, kuid renoveerimise käigus ei ole kaasajastatud hoone tehnolahendusi nagu ventilatsioonisüsteem ja kliimaseadmed.
C klassi kuuluvad madalama kvaliteeditasemega renoveerimata või vähese ilutervendusliku parenduse läbi teinud endised büroo- ja administratiivhooned, samuti kuuluvad siia eluhoonete alumistele korrustele paigutatud kontoriruumid.
Büroopindade turg tervikuna on püsinud viimase aasta jooksul stabiilsena, ilma märkimisväärsete tõusude ja langusteta üüri- või müügihinnas. Samas on pidevalt, kuid aeglaselt alanenud büroohoonete vakantsus, püsides viimaste aastate madalaimal tasemel ehk 5% ulatuses. Samas ei ole kinnisvaraturul tähendatav suuremahulist büroopindade juurdeehitust ei Tallinnas ega ka teistes suuremates Eesti linnades. Olemasolev A+ ja A klassi büroopindade maht Tallinnas on ca 115 000 m² ning käesoleval aastal on oodata vaid kahe märkimisväärse A+ klassi büroohoone lisandumist turule kogumahus ca 14 500 m² (Lemoni ärikeskus ja Eurex`i Ärimaja). Lähematel aastatel plaanitakse küll mõnede A+ klassi büroohoonete ehitus Tallinna kesklinna ja sadamat ümbritsevatel aladel (Viru Väljak, Kivisilla tn., Ahtri 6A j.t.), kuid nende hoonete valmimine jääb siiski kas 2003.aasta lõppu või 2004. aastasse. Samuti on oodata uute A ja B klassi hoonete teket Tallinna äärelinnas.
Seoses büroohoonete ehitamise finantseerimisraskustega on uute pindade teke seotud esmajoones polüfunktsionaalsete hoonete tekkega (Tartu mnt. 16, Tartu mnt. 18 j.t.), kus ühendatakse ühes hoones nii ärilised huvid (kaubandus, teenindus ja bürood) kui ka elamisruumid.
Käesoleva aasta esimesel poolaastal langes märgatavalt suuremate ning keskmise suurusega büroopindade nõudlus. Seda seoses pingelise seisuga nii Eesti majanduses kui ka välismaal.
Enamiku suuremate ja keskmise suurusega erasektori ettevõtete büroopindade vajadus (bürood suurusega 100 - 250m²) näib antud hetkel pigem olema seotud kas töö- ja olmetingimuste parandamisega või soodsamate üürihindadega pindade otsingus. Seoses sellega on täheldatav selge tendents, kus firmade liikumine toimub kesklinnast äärelinnade suunas. Eesmärgiks on nii avaramad ruumid madalama hinnaklassiga kui ka soodsad parkimistingimused töötajatele.
Seoses suuremate pindade nõudluse alanemisega domineerib üüriturul valdavalt väiksemate büroopindade (bürood suurusega 10 - 60m²) nõudlus, mis küll ei ole arvuliselt võrreldes eelmise aastaga kasvanud. Klassi A+ ja A kesklinnas asuvate büroohoonete täituvus on 90-100% (Ahtri 6A). Ka selle kategooria büroode puhul pole uusi pindasid juurde tulemas. Esiteks on see tingitud nii väiksemate pindade üürisuhete töömahukusest ja kõrgest üürnike voolavusest kui ka kaasaegsete büroohoonete ehituslikest iseärasustest, kus büroohooned on suuremalt jaolt ehitatud avatud planeeringut silmas pidades, mis ei võimalda või raskendab väikesteks ühikuteks jagamist (ventilatsioonisüsteemid, kliimaseadmed, tualettruumid, kööginurgad ja juurdepääsetavus üldkasutavatele ruumidele).
Eelnevate perioodidega võrreldes on nõudlust kinnisvaraturul mõningal määral tõstnud riigiasutused ja Riigi Kinnisvara AS. Seoses riigiasutuste tendentsiga liikuda riigile ja ministeeriumidele kuulunud pindadelt üüripindadele, on tekkinud vajadus madala hinnaklassiga B-kategooria väga suurte pindade järele (bürood suurusega 1000 - 2000m²) ning seda nii Tallinna kesklinnas kui ka äärelinnas. Nii on 2002.aastal otsinud ja ka omale leidnud pinnad sellised asutused nagu Maksuamet, Haigekassa ja Migratsiooniamet. Aktiivset otsingut on teostanud ka teised avalik-õigusliku sektori asutused.
Büroopindade üüripindade täituvus ja vakantsus sõltub üha enam nii pindade kvaliteedi tasemest kui ka nende asukohast, ligipääsetavusest ning iga päevaga üha enam parkimistingimustest büroohoone lähiümbruses.
Endiselt tagasihoidlik kuid stabiilne on nõudlus omakasutuseks mõeldud ja väiksemate (bürood suurusega 30 - 50m²) või keskmise (bürood suurusega 60 - 150m²) pindade ostusoovi osas. Tegemist on reeglina pikemat aega turul tegutsenud stabiilsete firmadega, kes on saavutanud optimaalse klientuuri ning turuosa ega plaani kiiret kasvu lähiaastatel (notari- ja advokaadibürood, kohtutäiturid, hambaarstid, projekteerimisasutused, konsultatsioonibürood jms).
Kinnisvaraturul on minimaalne büroopindade müügipakkumine nii väikeste ühikutena kui osade kaupa (mõttelised osad ja korteriomandid). Võimalik on üksnes omandada büroohooneid tervikuna. Seejuures on aga büroohoonete hinnad suhteliselt kõrged, jättes investeeringu tootlikkuse (IRR) potentsiaalsete investorite jaoks soovimatult madalaks (10 - 15%). Näiteks Kawe Plaza müük käesoleval aastal, kus müügihinna juures, milleks kujunes ca 100 miljonit krooni, on hoone prognoositav tootlikkus 12%. Samas ei ole täheldatav lähiaastatel ei büroohindade märgatav langus ega ka tootlikkuse kasv. Käesoleval aastal on läbi viidud mitmete büroohooneteks kohaldatavate hoonete ostu-müügi enampakkumised ning seda enamalt jaolt avalik-õigusliku ja erasektori omandisse kuulunud B- või C-kategooria hoonete osas (TOP, Eesti Telefonile kuulunud hooned Viru tn. ja Suur-Karja tänavatel ristumisel ja Kreutzwaldi tänaval; Kultuuriministeeriumi hoone Pärnu mnt. ja Suur-Karja tn. nurgal).
PROGNOOS
lähiaastal suuri muutusi rendihindades ei toimu, sest büroopindasid on piisavalt pakkumisel, et kõik kliendigrupid saaks oma vajadused rahuldatud
pangad suhtuvad jätkuvalt büroohoonete finantseerimisse skeptiliselt
kesklinna on piisavalt lisandumas A-klassi büroopindasid, ka B- ning C-klassi pindade hulk ning hinnad on kõiki osapooli rahuldavad
sõltuvalt asukohast ning tingimustest võivad rendihinnad kõikuda kuni 10 protsendi ulatuses
Lao- ja tootmispinnad
Enim otsitav laopind on 70-100m² äärelinnas remonti mittevajav ruum, millele lisaks vajatakse 25-30m² büroopinda. Selliste pindade pakkumine on minimaalne vaatamata suurele nõudlusele. Suuremate laopindade 500-1000m² pakkumine-nõudlus on enamvähem võrdne, suurem osa pakkumistest on äärelinnas asuvates tootmiskompleksides. Pakkumises on suured 1000-3000m² nn. nõukogudeaegsed laopinnad, mis üldjuhul ei vasta ühelegi esitatud nõudele (territooriumi heakord, kommunikatsioonid, sobiv piirkond), mistõttu on neile äärmiselt raske rentnikke leida.
Tootmispindade puhul on nõudlus suurim 150-300m² ruumidele, kus lisaks peaks olema väike kontor ja töötajate olmeruumid. Oluline on pinna küttevõimalus. Pakkumises on enamasti endised suurtootmise hooned, kus on peamiselt vabad II-IV korrus või ülemäära kõrge I korrus. Selline valik kliente ei rahulda. Suurtele tootmispindadele ( üle 1000m²) nõudlus kasvab, mis tuleneb tootmistegevuse elavnemisest ja edenemisest. Paraku on selles osas pakkumine korralikule pinnale peaaegu olematu. Üldjuhul on need endise suurtootmise amortiseerunud hooned või asuvad väljaarendamata kommunikatsioonidega ebasobivas piirkonnas.
Jätkuvalt on enimnõutud Laki-Liimi-Mustamäe tee piirkond, Pärnu maanteel asuvad pinnad Tondi tänavast kuni Silikaadi kompleksini ja Peterburi mnt suund. Vaatamata mõningale edule ei käivitu Suur-Sõjamäe piirkonna areng. Lähiajal kujuneb nõutud piirkonnaks Vana-Narva mnt, kus võib täheldada sihipärast tootmis-ja laopindade arendamist. Tallinna lähiümbruses on suurim potentsiaal Sauel ja Saue-Tallinna vahelisel alal.
PROGNOOS
lao- ja tootmispindade rendihinnad on kinnisvaraturuliikidest kõige stabiilsemad, aastate lõikes pole järske hinnalangusi ega tõuse aset leidnud
lao- ja tootmispindade puhul lähema poolaasta ega ka aasta jooksul hinnamuutusi ei tule, sest pakkumist oluliselt suurendavat arendustegevust ei toimu
nõudluses ei ole kasvu tulemas
Ärimaa
Ärimaade nõudlus jaguneb üldjoontes kaheks: tootmis- ja laomajanduse tegevuseks sobivad kinnistud ja kaubandustegevuseks sobivad kinnistud. Ehitustegevuseks valmis krunte ei pakuta, kõik pakkumises olev vajab detailplaneeringu tegemist või kommunikatsioonide arendamist.
Tootmismaa krundid on üldjuhul suuremad (alates 1ha) ja nõuavad samuti lisatöid (detailplaneering, kinnistu piiride korrigeerimine, ligipääsuteede rajamine).
Kaubanduskeskused on ilmselt mõneks ajaks oma vajadused rahuldanud, kuid tootmismaa järgi nõudlus kasvab, sest kõigil ettevõtjatel ei ole otstarbekas asuda tegutsema Tallinna naabervaldades. Suurim nõudlus on ja jääb ärimaa kinnistutele suurusega ca 1000m², mis on hea liiklusega kohas.
PROGNOOS
ärimaade puhul hinnatõus jätkub
hinnatõusule annab kinnitust hiljuti maa-ameti korraldatud enampakkumine, kus Tondi tn. asuva ärimaa alghinnaga 330kr/m² hinnaks kujunes üle 1100kr/m², mis on juba võrdne eksklusiivsete elurajoonide krundi ruutmeetri hinnaga
tippärimaid pakutakse vanalinnas kuni 15000 kroonise ruutmeetrihinnaga (Apteegi 7)
TARTU
Elamispinnad
KORTERID
Kesklinn
Üldine mullune hinnatõus Tartu linna elamispindade turul ei mõjutanud kesklinna piirkonna objektide hinda märkimisväärselt. Südalinnas asuvad objektid on olnud ja jäävad Tartu mõistes eliitkaubaks. Korterite hinnatase kesklinnas jäi ka pärast hinnatõusu püsima 8 500 (B-kvaliteet) kuni 11 000 (A-kvaliteet) krooni juurde korteri ruutmeetri kohta. Suurem osa tehingutest tehti tänavu esimese poolaasta jooksul ühe- kuni kolmetoaliste korteritega. Suuremate korterite osas oli kesklinna korteriturg väheaktiivne.
Annelinn
Tartu korterituru kõige aktiivsem piirkond, Annelinn, sai eelmisel aastal esimeseks piirkonnaks Tartus, kus arendajad võtsid ette 40 korteriga korterelamu renoveerimisprojekti aadressil Mõisavahe 65. Mitmeid aastaid tühjalt seisnud Tartu Ülikoolile kuulunud korterelamu sai endale uue omaniku, kes võttis ette elamu väljaehitamise ja riski korterid Annelinna korterite keskmisest tunduvalt kõrgema hinnaga müüa. Korterite keskmiseks ruutmeetrihinnaks oli Mõisavahe tn. 65 majas 5 400 kuni 6 100 krooni.
Kui 2001. aasta jooksul tõusid Annelinna paneelmajades asuvate tüüpkorterite hinnad kuni 40%, ei oodanud keegi sellise hinnatõusu jätku, mis aga 2002. aasta alguses müügipakkumiste vähesuse tõttu siiski märtsi-aprillini jätkus. Maikuust alates on Annelinna korterite hinnad langenud veidi madalamale tasemele kui nad olid seda aprillis. Hind on praeguseks sõltuvalt majast, korteri asukohakorrusest ja seisukorrast keskmiselt 5 000 kuni 6 000 krooni korteri ruutmeetri kohta, mis on juba samal tasemel, kui mullu müüdud uued korterid. Poolaasta kohta leidis piirkonnas aset 10 protsendiline hinnatõus. Rohkem, kuni 20 protsendi võrra tõusid 1-2 toaliste korterite hinnad.
Karlova
Karlova linnaosas siiani ainuke uus kortermaja aadressil Raua tn. 13 jõudis lõppfaasi alles sel aastal - viimane korter selles majas müüdi 2002 aasta algul. Peagi peaks lisanduma Karlovasse veel üks uus kortermaja Turu tänavale, ent hoone arendaja Merko Ehituse andmetel ei ole veel otsustatud ehitustööde mahtu ja ka algusaega. Planeeritult on kavas kolme 16 korteriga maja ehitamine.
Karlova linnaosa on viimase aastaga märkimisväärselt arenenud, hulgaliselt on renoveeritud vanemaid puitelamuid ja ka korterelamuid. Karlova linnaosa hinnatakse eelkõige rahuliku elukeskkonna ja kommunikatsioonidega varustatuse tõttu. Turu tänava äärne Super Netto kaubakeskus rahuldab täiesti ka Karlova elanike esmased vajadused toidu- ja tarbekaupade järele. Piirkonnas on olemas ka lasteaiad ja gümnaasium.
Ahiküttega korterite ruutmeetrihinnad algavad hetkel 5000 kroonist. Enameelistatud on kuni 4 korteriga elamud, mis on üldjuhul korterelamute kohta tavapärasest suurema krundi ja parema haljastusega. Karlova linnaosas on esimese poolaasta jooksul kerkinud hinnad 10-15 protsenti.
Veeriku-Ränilinn
Veeriku ja Ränilinna linnaosa korterite hinnad on aastaid olnud 5-10 protsenti kõrgemad kui Annelinnas, samas rütmis on hinnad liikunud ka käesoleva aasta esimese poole jooksul, ent hinnavahe piirkondade vahel on siiski vähenenud. Piirkonnas asuvate eluasemete ruutmeetrihinnad maksavad sõltuvalt hoonest ning korteri seisukorrast 5500- 6500 krooni. 2002. esimese poolaasta jooksul on Veeriku linnaosale positiivset ilmet lisanud Ilmatsalu 36 korterelamuprojekt. Tüüpkorterite hindade osas ei ole olulisi muutusi toimunud 2001. aasta hinnatõusu ja 2002. esimese poole stabiliseerumise tegid läbi ka Veeriku ja Ränilinna linnaosa korterid, samas on paremas seisukorras eluasemete hinnad siiski kerkinud kuni 10 protsendi võrra.
Supilinn
Supilinna elamispindade puhul oli hinnatõus teiste piirkondadega võrreldes mõõdukam. Peamiselt madalama sissetulekuga linlaste elurajoonina tuntud Supilinna korterite hinnad tõusid poolaasta jooksul keskmiselt 5 protsendi võrra, tõstes varem alla 4000 kroonised ruutmeetrihinnad 4100-4200 kroonile. Kvaliteetsemate korterite ruutmeetrihinnad ei ületa piirkonnas 4500 krooni taset.
Ropka
Ropka linnaosa Aardla tänava alguse piirkonnas asuvate korterite hinnad on keskmiselt kõrgemad kui Annelinnas, seda eelkõige inimsõbralikuma elukeskkonna, korterelamute parema ehituskvaliteedi ja hooldatuse ning kesklinna suhtes soodsama asukoha tõttu. Piirkond on Tartu nõutumaid, samas iseloomustab piirkonda ülimalt madal pakkumiste tase. Eelmisel poolaastal tehti piirkonnas vaid üksikud tehingud, mis ei anna alust tehingustatistikaks. Üksikute müügis olevate objektide ruutmeetrihinnad ületavad 6000 krooni. Vasara tänava korterelamute piirkonnas on tüüpkorterite hinnad võrreldavad Annelinna hindadega.
Tähtvere
Tähtvere on Tartu kõige kallim piirkond väljaspool kesklinna. Juba keskmisest kõrgema hinnataseme tõttu ei olnud hinnatõus Tähtvere korterite osas nii järsk kui mujal linnaosades, jäädes 5 protsendi piirimaile. Korterite puhul on ruutmeetrihinna vahemikuks 7000 kuni 9000 krooni, mis sarnaneb juba Tallinna elurajoonide hindadega. Tähtverre rajatakse ka uusi korterelamuid(Näituse tn). ERAMUD
Erinevalt korteritest ei ole Tartu eramuturul poolaasta jooksul hindades olulisi muutusi toimunud.
Madalaima hinnaklassiga eramud on Supilinnas ning Karlovas. Supilinnas algavad majade hinnad 400 000 kroonist, kusjuures hinnalaeks on 800 000 krooni.
Karlovas on eramute turg olnud aastaid passiivne, kuna Karlova linnaosas on siiski enamus hoonestusest nelja ja enama korteriga puumajad. Turul olevate eramute hinnad algavad Karlovas 500 000 kroonist, üldjuhul ei ületa kaasaegselt renoveerimata hoonete hind 700 000 krooni. Samas on turul paika pandud põhimõte, et alla 5000 krooni ruutmeetri kohta Karlovas eramut osta ei saa.
Eramute hinnad Annelinnaga piirnevates ja lähedalasuvates linnaosades (Ülejõe, Raadi, Kruusamäe, Uus-Ihaste) on Tartu keskmisest tasemest veidi madalamad, kuid on siiski eelmise aasta hinnatõusu tulemusena praeguseks vahemikus 650 000 kuni 950 000 krooni, hinna ülempiir on Uus-Ihaste linnaosas kõrgem. Käesoleval aastal hinnatõus ei jätkunud.
Veeriku linnaosa peamiselt 1970-1980ndatest pärit eramute osas olulist hinnatõusu 2002. aastal ei ole olnud. Eramute hinnad on vahemikus 700 000 kuni 1 400 000 krooni.
Sama kehtib ka elamute ja elamuosade kohta Tähtveres- tänavu pole hinnamuutust aset leidnud. Tähtvere on Tartu hinnatuim eramurajoon, kus tavapäraste turul olevate juba kasutuses olnud elamute hinnad on vahemikus 1 kuni 2,5 miljonit krooni.
ELAMUKRUNDID
Tartu linnas asuvate elamukruntide turgu iseloomustab tugev nõudluse ülekaal. Lõppenud on ka veel paar aastat tagasi populaarne kruntide poolitamine. Tammelinna ja Tähtvere linnaosade osas on Tartu linnavalitsus seisukohal, et tervikliku linnapildi säilitamise huvides vaadatakse Tammelinna ja Tähtvere elamukruntide jagamisele väga kriitilise pilguga ja kõik esitatud detailplaneeringud ei saa kindlasti kooskõlastatud. Tegu on kõige kallima krundipiirkonnaga Tartus, kus ruutmeetrihinnad küünivad 500 kroonini.
Linnas on aktiivne krundipiirkond ka Uus-Ihaste, kus ruutmeetrihinnad on 100-180 krooni.
Enamaltjaolt on elamukruntide turg nihkunud linnast välja eelkõige linnast väljuvate maanteede suundadel. Siiani on kõige hinnatum suund Võru maantee. Ülenurmes eelmisel aastal alguse saanud elamukruntide müügiprojekt realiseerus sama aasta sees, mis annab tunnistust linnalähedaste elamurajoonide populaarsusest. Kruntide hinnad olid selle projekti puhul 50 kuni 70 krooni ruutmeetri kohta. Samas hinnavahemikus on ka kõik teised Tartu linnalähedased krundid.
Tänavu on lisandunud uuselamuprojektid Kvissentali, Aruküla (Jõgeva mnt. suunal), Raadimõisa ja Märja (Viljandi mnt), Räni küla, samuti on olemas esialgne plaan Tallinna maantee ääres asuva elamuprojekti käivitamiseks. Lähiajal alustatakse uuseramuprojekti ka Ülenurme lennuvälja naabruses (kruntide hinnad 40 kr/m2, lisanduvad vee-, kanalisatsiooni- ja elektri-süsteemiga liitumiskulud umbes 35 000 krooni).
ÜÜRITURG
Kaks kõige aktiivsemat sektorit on ahiküttega korterid Karlovas ning korterid Annelinnas. Ahiküttega korterite osas on kõige olulisem hinnakujundustegur pesemisvõimaluse olemasolu. Enimpakutavad korterid on peamiselt 1- ja 2-toalised, seda ka mugavustega korterite puhul. Suure osa Tartus üüripinda otsivatest inimestest moodustavad traditsionaalselt tudengid.
Eramute üüriturg on Tartus pea olematu, üksikute pakkumiste puhul on keskmiseks eramu üürihinnaks 5000-6000 krooni. Samas on tehtud tehinguid ka 25 000 kroonise kuuüüriga, ent tegu on eranditega.PROGNOOS
Annelinnas on oodata kuni 5 protsendilist hinnalangust, kuna antud piirkonnas on hetkel liigkõrgetest hindadest tingi-
Tud ülepakkumine. Langus on siiski lühiajaline ning peamiselt puudutab see 1-2toaliseid kortereid, mis on võrreldes
enamatoaliste korteritega teinud läbi suurema hinnatõusu
mõõdukat, kuni 5 protsendilist tõusu on oodata Veerikul, Ränilinnas ja Ropkas, kuna seal on eluasemed nõutumad ning paremas seisukorras kui Annelinnas, mistõttu aasta lõpuks on antud piirkonna korterid taas veidi kallimad kui Annelinnas
Madalama hinnaklassiga Supilinnas ning kalleimas Tähtvere piirkonnas pole hinnamuutusi ette näha, kuna mõlemas piirkonnas on hinnad põhjendatud. Siiski kasvab huvi Supilinna korterite vastu pidevalt, sest ahiküttega puithoonete halduskulud on madalad
elamukruntide ning eramute osas ei ole hinnamuutusi näha. Antud sektoris püsib nõudlus stabiilsena. Pakkumise puudumisel Tartu halduspiires laienetakse krundi- ja majaäriga Tartust välja viivate maanteede lähiümbrusesse, kus ehitusmaa defitsiiti pole lähiaastatel oodata
mõningane hinnatõus võib aset leida Tammelinna ja Tähtvere eramute osas, kuna antud piirkonnas on Tartu linnavalitsus seisukohal, et uute detailplaneeringute kinnitamisel ollakse äärmiselt konservatiivne
Tartu eramu-ja krunditurg laieneb linna piirist välja, kuhu tekib uusi elamurajoone senisest suuremate, paarituhande ruutmeetriste kruntidega
ÄRIPINNAD
Äripindade turg on Tartu kinnisvaraturu kõige stabiilsem osa, kus hinnamuutused on viimase aasta jooksul peaaegu olematud. Rendihinnad on püsinud stabiilsena, ehitust ja renoveerimist on olnud eelkõige linna äärealadel (Lõunakeskus eelmisel aastal, lao- ja müügihooned Riia tänava lõpus, Ehitusmaailm jms), Ropka tööstusrajoonis (vangla, Peugeot' müügiesindus), samas on ka kesklinna rajatud Justiitshoone Kalevi ja Riia tänava ristmikul.
Äripindade turul on viimase pooleteise aasta jooksul kõige enam arenenud Ropka tööstus-rajoon. Linnaosa kõige sõidetavama, Turu tänava ääres on renoveeritud vanu tööstushooneid, ehitatud uusi müügipindasid (nt. Peugeot` esindus) ning ostetud uute projektide jaoks ka ärimaad (2002. aastal ca 160 - 200 kr/m2, sõltuvalt konkreetse maatüki asukohast ja kommuni-katsioonidega varustatusest).
Vanemate renoveerimist vajavate tööstus- ja laohoonete puhul on müügihinnad 2002. aastal olnud vahemikus 800 kuni 1200 kr/m2.
PROGNOOS
Tartu kaubandus-, büroo,- tootmis- ja laopindade ning ärimaade puhul hinnamuutusi lähitulevikus aset ei leia, kuna hüppelist nõudluse kasvu ega ka kahanemist näha pole
üksikud uusehitised ei mõjuta turu keskmist rendihinda
PÄRNU
Elamispinnad
KORTERID
Kesklinn
Pärnu kesklinna korterite hinnad on poolaastaga tõusnud 5-13 protsenti. Nõutumateks elamispindadeks on 1-2toalised rahuldavas seisukorras eluasemed, mille hinnad on tõusnud kümnendiku võrra. Väiksema, 5-7 protsendilise tõusu on teinud läbi 3-4toalised korterid.
Jätkuvalt nõutud on ahiküttega korterid ning eelistuseks on kujunenud kesklinna lähiümbruses asuvad Karja, Väike- Kuke, Kooli ja Kivi tänavate ümbrus. Nõudlust toetavad lähedalasuvad turg, polikliinik ning odava kauba poolest tuntud Lepa Kaubanduskeskus. Antud piirkonnas on pakkumisi vähe ning paljud tehingud viiakse läbi nn käest kätte, kasutamata vahendusfirmade abi. Kahetoaliste ahiküttega korterite hinnad selles piirkonnas jäävad sõltuvalt kvaliteedist 180 000 - 270 000 krooni vahele, mis on ühes hinnaklassis kesklinna kivimajade korteritega.
Mai ja Ülejõe
Pärnu kõige aktiivsemas, Mai rajoonis on hinnad poolaasta jooksul tõusnud 6-14 protsenti. Mai elamurajoonis on nõutuimaks merevaatega 2toaline korter, kus toad on eraldi ja korteris on rõdu. Selliste korterite hind jääb 260 000- 270 000 krooni vahele. Kuna pakkumine on selliste korterite puhul äärmiselt piiratud, on oodata piirkonnas jätkuvat hinnatõusu. Lisaks eestlastele on Mai elamurajoon ka välismaalaste huviorbiidis.
Ülejõe piirkond on Pärnus linnaosadest teinud poolaastaga läbi suurima hinnatõusu, milleks on 8-20 protsenti. Nõutumateks on 1-2toalised B-kvaliteediga korterid Härma Kaubahoovi läheduses. Kui veel aasta alguses maksis Ülejõel asuva korteri ruutmeeter 3300 krooni, siis tänaseks on see tõusnud 4000 kroonile. Hinnatõusu tingis vähene pakkumine Mai rajoonis, samuti ka madalam hinnatase võrreldes mereäärse Mai rajooniga, mis annab võimaluse paljudel madalama sissetulekuga inimestele osta eluase just Ülejõele.
Lähiasulad
Viimase aasta jooksul on äärmisel nõutuks saanud Pärnu linna lähiümbruskonnas asuvad alevikud ja linnad, peamiselt soovitakse kortereid osta Paikusele, Uulusse, Sindisse ja Audrusse. Peamiseks ostjaskonnaks on eelkõige iseseisvat elu alustavad noored või pensionäridest abielupaarid, kes vahetavad Pärnu linnas asuvad eluasemed odavamate vastu. Kui näiteks Pärnu odavama hinnaklassi kahetoaline korter maksab 170-180 tuhat krooni, siis Audrus on võimalik samaväärne eluase soetada 120-130 tuhande krooniga. Noored pered eelistavad eelkõige Sindisse kolimist, kuna seal on hea bussiühendus linnaga, lähedal asuvad ka kauplus, kool ja lasteaed. Sindis maksab 3-toaline korter 200 000 krooni, mis võrreldav Pärnus asuva Ülejõe rajooni hindadega.
ERAMUD
Pärnu eramuturg on võrreldes korterituruga oluliselt vähemaktiivne, kuna hinnad on kõrged ning pakkumine väga piiratud. Kuigi Pärnu on väikelinn, võib selgelt eristada piirkondi, kus sarnaste eramute hinnavahe võib olla mitmekordne. Kõige eksklusiivsemaks on rannarajoon, kus vanemate ja renoveerimata majade osakaal jääb üha väiksemaks, samas uute ning renoveeritud müüdavate elamute hinnatase võib samas piirkonnas ulatuda isegi 4-5 miljonini, mis ei jää alla Tallinna eramute hindadele.
Suurem nõudlus on majade järgi, mille hinnaklass jääb vahemikku 400 000 - 600 000 krooni, olenemata piirkonnast. Sel puhul on tegemist vanemate ning tihti ka remonti vajavate hoonetega. Samas on selliste majade puhul pakkumine äärmiselt kesine. Kuigi selliste pakkumiste hulk on vägagi piiratud, ei ole lähitulevikus oodata hindade hüppelist tõusu, sest linnalähedaste arendusprojektide hinnad pakuvad tõsist konkurentsi eelpool mainitud hoonetele. Näiteks Pärnust ca 7 km, Paikusel, võib äsja valminud eramu sõltuvalt projektist, suurusest ning valmidusastmest osta alates 500 000 krooniga. Enamus valmivaid hooneid kaetakse juba enne ehituse algust eellepingutega, mis annab arendajale kindluse müügi suhtes ning võimaluse ehitada hoone vastavalt kliendi soovidele.
Pärnu ühes suurimas eramurajoonis Raekülas on keskmiste, kuni 100 m² üldpinnaga eramute hinnad vahemikus 450 000 750 000 krooni.
ELAMUKRUNDID
Maaturu aktiivsust Pärnus pidurdab optimaalsete hindadega kruntide pakkumine. Turul domineerivad ülepaisutatud hindadega krundid linna erinevates piirkondades. Nõudlus on rannarajoonis paiknevate kruntide suhtes, kuid seal puuduvad pakkumised. Rannarajoonis ulatuvad krundi ruutmeetrihinnad 1500 kroonini, näiteks väga lühikese müügiperioodiga olid Seedri tänaval müüdud krundid hinnaga 1400 kr/m².
Kuni kaks korda ülehinnatud on nii Riia maanteel kui Ülejõel müüdavad krundid, mistõttu tehakse tehinguid antud piirkondades üliharva.
Kõrgete hindade tõttu on kohalike klientide ostuhuvi suunatud linnast välja. Hinnatud on Paikuse jõeäärsed ning jõelähedased krundid, kus hinnatase jääb 30- 60 kr/m². Tegu on väljaarenenud infrastruktuuri ning hea bussiühendusega piirkonnaga. Samuti annavad lisaväärtust edukad arendusprojektid. Lähitulevikus on krundiäri aktiivsus suunatud just sellesse piirkonda. Ülejäänud linnalähipiirkonna pakkumised jäävad varju just oma kauguse ning infrastruktuuride nõrga väljaarendusega.
Pärnu mitteresidentide ostuhuvi on eelkõige suunatud Pärnu maakonnas paiknevatele jõe -ja mereäärsetele maadele, kus hinnatakse eelkõige looduskaunist keskkonda. Sellistel aladel, näiteks Audru lähistel, jäävad hinnad vahemikku 3 25 kr/m².
ÜÜRITURG
Pärnu üüriturg on iseäranis aktiivne suveperioodil. Paljudele Pärnu kinnisvaraomanikele on üüriäri oluline elatusallikas, kusjuures eripäraks on üürilepingute sõlmimine 3 kvartaliks- sügisest kevadeni. Kuna suvel on üürihinnad märksa kõrgemad, võetakse suvekuudeks uued üürilised ning sügisel kutsutakse endine üürnik tagasi. Üliaktiivne on suviti majade üüriturg, kusjuures paljud majaomanikud annavadki hoone üürile vaid suveperioodiks, kolides sügisel ise majja tagasi. Kalleimaks korteriüüripiirkonnaks on kesklinn, hinnaklassi poolest järgmisel tasemel on Mai. Aktiivne üüriturg on ka Ülejõel.
PROGNOOS
Pärnu korterite hinnad tõusevad 2002. aasta teisel poolel veel kuni 10 protsenti, kuna Pärnu kinnisvarahinnad on siiani alahinnatud võrreldes teiste nn keskustega(Tallinn-pealinn, Tartu-ülikoolilinn, Pärnu-suvepealinn)
pidevalt lisandub turule välismaalasi ning Tallinnast pärit ostjaid, kes suurendavad kesklinnas ja Mai rajoonis nõudlust
Ülejõel on oodata kuni 10 protsendilist hinnatõusu. Piirkond on iseäranis atraktiivne madalama sissetulekuga inimeste seas, kes pole võimelised soetama kodu kallimates piirkondades
märkimisväärset nõudluse suurenemist on oodata Pärnu lähilinnades Paikusel ja Sindis
Paikuse kinnisvarahinnad ühtlustuvad Pärnu hindadega lähiajal
eramu- ja krunditurul muutusi aset ei leia, kuna antud sektor on äärmiselt ebalikviidne
kruntide ning eramute omanikud säilitavad oma varas usus, et nende väärtus pidevalt kasvab. Kõige atraktiivsem piirkond on eramu- ja krunditurul rannarajoon
ÄRIPINNAD
Kaubanduspinnad
Kaubanduspindade suur juurdekasv viimastel aastatel on üsna selgelt toonud välja äriklientide eelistused pindade suhtes. Kõige hinnatum on endiselt Port Arturi keskus ja selle ümbrus, mis muutub üha atraktiivsemaks tänu pidevale arengule. Peamise kauplemistänavana tuntud Rüütli tänav täitub enam turistidele suunatud kaubanduspindadega ning teenindusasutustega, kuid on loovutanud oma esialgse positsiooni. Kuid Port Arturi keskuses ja selle naabruses jääb kuu rendihind 200-400 kr/ m² vahele, siis näiteks Rüütli tänaval jääb see vahemikku 90-250 kr/m².
Hinnatud on ka Papiniidu keskus, kuhu on koondunud paljud jaekauplused, mis vajavad toimimiseks suuri kaubanduspindasid.
Büroopinnad
Büroopindade suhtes võib täheldada ülepakkumist. Rendihinnad algavad juba 30 kr/ m² ja lõpevad veidi üle 100 kr/m² tasemel. Märgata on üldist rendihindade langust, samas ei soovi pindade omanikud potentsiaalset renditulu langetada, mistõttu paljud pinnad seisavad kaua tühjadena. Peamiselt soovitakse rendipindasid kesklinna piirkonda, kuid turul pakutavast madalama hinnatasemega.
Arvestades ülepakkumist kaasneb uute büroopindade rajamisel risk saavutada soovitud täituvust. Eelkõige võib büroopindade juurdekasvu oodata ettevõtetelt, kes soovivad investeerida isiklikesse ruumidesse ja tootmispindadesse. Seetõttu on vähetõenäoline, et nõudlus rendipindade vastu kasvaks ja hinnad tõuseksid.
Lao-ja tootmispinnad
Lao ja tootmispindade renditurg Pärnus on püsinud stabiilsena, rendihind jääb vahemikku 10-60 m².
Kesklinna lähiümbruses on uutes või renoveeritud hoonetes keskmine rendihind 30/ m², amortiseerunud ja kaasajastamist vajavates hoonetes 20 kr/m². Äärelinnas on uutes või renoveeritud hoonetes keskmine rendihind ca 25 kr/ m², amortiseerunud ja kaasajastamist vajavates hoonetes ca 15 kr/ m².
Piirkonnasisene asukoht mõjutab keskmist rendihinda 25 protsendi ulatuses. Hea logistilise asukohaga lao-ja tootmispindade rendihinnad on kõrgemad.
Lao- ja tootmispindade asukohaks olevate hoonete või hoonekomplekside suurus mõjutab keskmist rendihinda kuni 10 %. Suuremates kompleksides paiknevate rendipindade hinnad on madalamad kui eraldi paiknevate rendipindade puhul. See on seotud pinna kadudega juurdepääsuteede vajaduse näol ning nende keerulisema haldamisega.
Ärikrundid
Pärnu ärikruntide turg on varjusurmas, kuna puuduvad atraktiivsed pakkumised ning läbiviidud tehingute arv on väga väike.
Nõudlust oleks eelkõige rannarajoonis paiknevate maatükkide osas (hotellinduse ja turismiarendus), ent ka seal puudub pakkumine.
Ärikruntide pakkumised jäävad vahemikku 85 kr/ m² (Ülejõel) kuni 1100 kr / m²( rannapiirkond )
PROGNOOS
äripindadeturul suuri hinnamuutusi poolaasta ja terve aasta lõikes ei toimu
kaubanduspindade puhul on erandituks keskpunktiks Port Arturi keskus, samas hääbuvad paljud seal tegutsevad ettevõtted, misläbi saavad uued rentnikud nende koha võtta
teistes piirkondades jäävad likviidseks peamiselt 1. korrusel asuvad pinnad, kõrgemate korruste puhul pikeneb väljarendi periood. Seetõttu hinnamuutusi kaubanduspindade turul aset ei leia
büroopindade puhul on oodata paariprotsendilist hinnalangust, kuna pakkumist suurendab oluliselt planeeritav 4 kordne büroohoone Pikk tänavale
Järske muutusi Pärnu lao- ja tootmispindade ning ärikruntide hindades ette näha ei ole
VÄIKELINNAD
Kuressaare
Kuresaare esimese poolaasta eluasemeturgu iseloomustab kuni 26 protsendiline hinnatõus renoveeritud korterite puhul ning kuni 20 protsendiline hinnalangus B-kvaliteedi korterite puhul. Kehvemas seisukorras eluasemete hinnalanguse tingis järsk pakkumise suurenemine pärast eelmisel aastal aset leidnud järsku, enam kui 100 protsendilist hinnatõusu.
Kuressaare äripindadeturg on stabiilne.
Paide
Paide eluasemeturg on suurima hinnatõusu läbi teinud väikelinn, kus poolaastaga on hinnad tõusnud kuni 50 protsenti. Samas ei ole veel hinnalanguse märke, kuna ruutmeetrihinnad on siiani suhteliselt madalad- renoveeritud kesklinna korteri ruutmeetri hinnalaeks on 2000 krooni, mis teeb kahetoalise korteri hinnaks umbes 100 000 krooni. Paide laenuturgu ilmestab pankade otsus kaotada eluasemelaenu miinimumsumma.
Paide äritsoon on Pika ja Tallinna tänaval veidi laienenud, mis on tingitud uute firmade turule tulekust. Siiski ei jää uued ettevõtted kesklinna kallimatele pindadele kauaks, mistõttu rentnikud vahetuvad seal pidevalt. Büroopindade puhul tehakse tehinguid peamiselt kinnisvaravahendusfirmade teenust kasutamata, kuna väikelinna ärimehed tunnevad enamaltjaolt üksteist.
Haapsalu
Haapsalus on poole aasta jooksul A-kvaliteediga korterite pakkumine märkimisväärselt suurenenud, ent hindadele see veel mõju pole avaldanud. Esimese poolaasta jooksul on paarikümneprotsendilise tõusu teinud läbi 1-2toaliste korterite hinnad, sama palju on langenud suuremate korterite hinnad.
Haapsalus tegutsevate ettevõtete hulk väheneb, suurimaks pankrotijuhtumiks oli ehitusmaterjalide müügiga tegutsenud Viimistlusvikerkaare kadumine turult. Seetõttu on oodata äripindade odavnemist.
Eramutest on nõutuimad 300 000- 600 000 kroonised hooned, mis asuvad ranna läheduses. Kuurortlinnale kohaselt tunnevad Haapsalu eramute vastu ka paljud tallinlased ning välismaalased.
Viljandi
Viljandi korteriturul leidis aset kuni 50 protsendiline hinnatõus. Suve algusega kaasnes Viljandi kinnisvaraturul seisak, sooritatakse vaid üksikuid tehinguid. Pakkumises on vaid 3- toalised ja suuremad korterid, 1-2 toaliseid kortereid pakutakse üliharva.
Suur huvi on linnalähedaste eramute vastu, ent pakkumine puudub. Eramute hinnad algavad 400 000 kroonist.
Suuremat hinnatõusu on Viljandis oodata 2003. aastal, mil linnavalitsus lahendab sealsed joogiveeprobleemid. Siiani on vee kehv kvaliteet peletanud linnast palju potentsiaalseid ostjaid.
Ehkki büroopindade puhul nõudlus sisuliselt puudub, rajatakse Tallinna ja Turu tänava nurgale uut büroohoonet, kus ruutmeetri rendihinnad ületavad väidetavalt 200 krooni piiri. Vaid keskväljakul on büroopindade vastu nõudlus, ent seal puudub jällegi pakkumine, kuna tegu on ainsa tasuva äritsooniga Viljandis.
Jõhvi
Jõhvi kinnisvaraturul sooritatakse korterite ostu-müügitehinguid peaaegu eranditult kinnisvarafirmade teenust kasutamata. Jõhvi korterite hinnad on olnud stabiilsed, kuna Ida-Virumaa elanike elatustase pole märkimisväärselt tõusnud. Tehingud tehakse peamiselt sularaha eest. Laenu võetakse harva, sedagi peamiselt korterite kaasajastamiseks, mitte ostuks.
Jõhvi turule laieneb palju teiste Ida-Virumaa linnades tegutsevaid ettevõtteid, mistõttu büroo-ja kaubanduspindade vastu on suur huvi. A-klassi büroopindade rendihinnad on 100-150 kr/m², renoveerimata pindade ruutmeetri rendihinnatase jääb 50-90 krooni vahele.
Rakvere
Rakveres on esimese poolaasta jooksul korterite hinnad tõusnud kuni 50 %, samas on hinnad viimase paari kuu jooksul stabiliseerunud ning tõus on peatunud. Peamiselt on pakkumises 2-3toalised eluasemed. 1toaliseid kortereid pakutakse väga harva, neid tuleb terve linna peale müüki keskmiselt üks objekt kuus, mis ka kiirelt realiseeritakse.
Rakveres on tugev nõudlus eramutele hinnaklassis 250 000- 500 000 krooni, ent pakkumine puudub. Prognooside kohaselt jäävad hinnad lähikuudel stabiilseks, samas ei välista kohalikud kinnisvaraettevõtjad ka mõõdukat tõusu.
Ainsaks arvestatavaks äripiirkonnaks Rakveres on turuplats ning selle lähiümbrus kilomeeteri raadiuses- büroopindade poolest on hinnatud Pikk tänav. Rakveres on rajamisel kaks suuremat kaubanduspinda- Ida-Eestis tegutseva ärimehe Oleg Grossi perekonnaärile kuuluv kaubamaja ning Selver.
ÜLDKOKKUVÕTE JA PROGNOOS
Käesoleva aasta esimene pool jaguneb Eesti eluasemeturul tinglikult kaheks etapiks- esimest kvartalit iseloomustab eelmisel aastal alguse saanud hinnatõus ning tehingute arvu kasv; teises kvartalis hinnatõus peatus ning kinnisvaraturul leidis aset liigkõrgetest hindadest tingitud nõudluse puudus, samas suurenes eelneva perioodi hinnatõusu toel järsult pakkumine, mis viis hinnad alla.
Erinevalt elamispindadest pole äripindadeturul poolaasta jooksul suuri muutusi aset leidnud. Olulisemaks märksõnaks Eesti äripindadeturul on jätkuv kaubanduskeskuste rajamine.
Prognoos
2002. aasta III ja IV kvartaliks prognoosib Pindi Kinnisvara elamispindade puhul hindade stabiliseerumist. Järske hinnamuutusi aset ei leia, erinevates Eesti piirkondades ei tõuse ega lange hinnad üle 10 protsendi
nii Tallinna kui Tartu äärelinnades langevad korterite hinnad poole aasta jooksul keskmiselt 5 protsenti
kuni 10 protsendilist tõusu on oodata Pärnu eluasemeturul, kuna sealsed eluasemed on siiani allahinnatud
Eesti äripindade turul Pindi Kinnisvara hinnamuutusi ega muid murrangulisi muutusi aasta teiseks poolaastaks ei näe
pikemas perspektiivis on Eesti kinnisvaraturg kasvav turg
jätkuv majanduse areng ning sellest tingitud elatustaseme tõus suurendab inimeste ostujõudu. See tõus kandub edasi ka kinnisvaraturule, mistõttu on mitu aastat ette vaadates oodata hinnatõusu igas Eesti kinnisvaraturu sektoris
arvestades 1997. aastal aset leidnud kinnisvaraturu tõusulainel esitatud ebaadekvaatseid turuprognoose, mille käigus ei näinud keegi ette sajaprotsendilist hinnatõusu viie aasta jooksul, on ka praegu kohatu prognoosida erinevate kinnisvaraturu sektorite hindasid viie või kümne aasta perspektiivis
uut trendi on märgata Eesti väikelinnades- peagi hakatakse maakonnakeskustes rajama uusi korterelamuid. Kui Tallinnas langes korterelamute ehitamine perioodi, mis magalarajoonides oli korterite ruutmeetri hinnatase 3000-4000 krooni, siis tänaseks on samale tasemele jõudnud ka mitu väikelinna
Pindi Kinnisvara hinnangul saab esimeseks uute korterelamutega väikelinnaks Kuressaare, kus paneelmajade korterite hinnad on tänaseks juba samal tasemel, mis viis aastat tagasi Tallinnas
